Putukad-

 Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad.

Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest.
Putuka keha katab kitiinkest.
Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad.

 

Kiilid-

• Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele.
• Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas.
• Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest.
• Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida.

Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik.

 

Ehmestiivad-

• Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad.
• Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega.
• Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised.
• Mõned ehitavad enesekaitseks nö. majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise.

 

Liblikad-

• Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega.
• Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega.

Liblikad jagunevad kaheks:

Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus)

Päevaliblikas.

• Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti.
• Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest.
• Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku.

Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng.

Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm’ni.

 

Liblikade roll looduses ja inimese elus:

• Tolmeldavad õistaimi
• Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi
• Riidekoi rikub inimeste riideid
• Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid.

 

Mardikad-

• Mardikad asustavad maismaad kui ka vett.
• On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi.
• Mardikatel on paksud ja läikivad kattetiivad, nende all on kilejad lennutiivad. Nende keha katab kitiinkest.
• Kõik mardikad aga ei lenda.

Mardikate roll looduses:

• Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne.

 

Jaanimardikad:

Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund.

 

Kiletiivalised-

• Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel.
• Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad.
• Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks.
• Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid.
• Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad.
• Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad.

 

Kahetiivalised-

• Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekivad iseloomulikku heli.

Näiteks: sääsed, parmud ning kärbsed.

Sääsed-

• Sale keha, pikad jalad ning tundlad. Toituvad nektarist või ei toitu üldse. Mõnede liikide sääsed(emased) toituvad imetajate verest, mis on vajalik munade arenguks.
• Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases.

Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk.

Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas.

Kihulased-

• Väikesed mustad putukad, emased imevad verd.

Kärbsed-

• Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad.
• Nad tegutsevad ainult päeval.
• Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele(vaglad)

Näiteks: toakärbes, lihakärbes ehk porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes.

 

Putukad inimeste elus:

• Imevad verd, munevad toidule
• Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad.
• Osad toituvad seentest ja taimeosadest (viljad, lehed)
• Lagundavad taimejäänuseid (termiidid)
• Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi)
• Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele.
• Merilastelt saab mett.
• Kannavad edasi haiguseid (lutikad ja parmud)

Verdimevad putukad (kärvsed, lutikad, parmud, sääsed) kannavad imedes edasi mitmesuguseid haigusetekitajaid. Näiteks unitõbe ja malaariat.

Mesilaspere aastaajad:

Kevadel- lendavad välja nektarit koguma, mesilasema hakkab munema

Suvel-sülemlemine(uue pere loomine)

Sügisel- ettevalmistus talveks(sojendavad)

Talvel- kogunevad tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest.