Vaaraosipelgad on ainult 2-5 mm pikkused ja väga saledad – suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi sulgemine nende eest on praktiliselt võimatu. Värvuselt on nad määrdunud-kollased. Emased on isastest 2 korda suuremad ja ka tumedamad, pruunikad..

Vaaraosipelgad võivad iga maja kiiresti ja kergesti läbi uurida, kuid pesa teevad nad siiski ainult teatavatesse kohtadesse ja nende liikuminegi piirdub hiljem üsna kindlate ruumiosadega. pesa tehakse võimalikult toidukoha lähedusse, kuid otsustav on mikrokliima – pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad.
Vaaraosipelgast on kujunenud oluline hügieenikahjur. Ta võib levitada haigusetekitajaid – streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakteriaaldüsenteeriat ja polüomeliiti. Vaaraosipelgatega võitlemine on keeruline.Vaaraosipelgate tõrje  kontaktputukamürgid hävitavad küll töölised, kuid emasipelgad ja haue jäävad pessa alles.Emasipelgad on mürgiresistentsemad. Ohtu haistes võivad nad põgeneda ja varjuda kaugemates käikudes, elatudes seal kuude kaupa oma vastsetest.

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kust sipelgad sisse tulevad ja tõmmata nende sissekäigu ette tõrvaga joon. Kus võimalik, valada nende sissekäigu ette tärpentiini. Sipelgate käiguteele või nende asukohtadesse pandud hallitatud sidrunilõigud peletavad nad sealt eemale. Vaaraosipelgate tõrje -s võib kasutada ka  peletusvahendina toast ka piirituse või viinaga ülevalatud kampritükike. Sipelgad kaovad elamust mõne päevaga, kui kreeka pähkli suurune pärmitükike segada 1 spl. suhkru ja vähese veega (võib lisada ka natuke mett), ning saadud segu tühjadesse tikutoosidesse jaotada, toosid aga poollahtiselt sipelgate ilmumiskohtadesse asetada Paremaid tulemusi on andnud mürkhõrgutiste kasutamine, mida töösipelgad ka pessa tassivad. Mürkhõrgutis valmistatakse näiteks inimesele ohutust booraksist: 400 g suhkrut, 100 g mett, 60 g booraksit – lahustada liitris vees. Lahus pannakse madalate tassikestega sipelgate poolt külastatavatesse kohtadesse.

Vaaraosipelgate tõrje nõuab suurt järjekindlust. Söötmeid tuleb välja panna vähemalt kaks kuud järjest, sulgedes samal ajal juurdepääsu toiduainetele. Kui sipelgaid enam ei ilmu lõpetatakse tõrje.Sellepärast tuleb kindlapale kutsuda Insecto sipelgate tõrje! Meie teame,kuidas sipelgatest vabaneda,kiiresti ja muretult!