VÄLIMUS
Mutt, ehk euroopa mutt, ehk harilik mutt, ehk tavamutt (Talpa europaea) on mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.
Tunneb ta ära peamiselt selle järgi, et tal on terav nina, väga suured ja ümara kujuga esijalad küünistega. Saba on tal lühike ja karvutu. Kasvavad nad umbes 17 cm pikkusteks. Karvkate on neid sametine ja lühike, mis on hallikat värvi. Kuna nad on maa-aluse eluviisiga, siis on neil ka vastavalt silmad ja kõrvad väga väikesed. Lisaks on nad mingil määral peidus karvkatte all.
Käitumine, toitumine ja harjumused
Mutid toituvad peamiselt maaussidest, sipelgatest, mardikatest ja teistest putukalistest, kes elavad maa sees. Väike osa nende toidulauast koosneb erinevatest seemnetest ja juurikalistest. Küll aga nad ei toitu aiataimede juurtest.
Sigimine
Emased mutid toovad ilmale kolm kuni viis järeltulijat kevadeti.
Kuidas äratunda mutiprobleemi
Igaüks on meist märganud mullakuhjasid maapeal. Need ongi muttide “kätetöö.” Mutid toimetavad aastaringselt. Liiguvad nad mööda maa-aluseid käike. Kui nad on toitumas, siis on nad väga lähedal maapinnale. Siis on ka näha nende käike maapinnalt, sest nende käigud jätavad endast maha rajad. Mutid on võimelised tegema selliseid radu kuni 6 meetrit tunnis. Sügavamad käigud võivad olla kuni 25 cm sügavusel maapinnast. Mitte üksi mullakuhi või radade rohkus ei anna aru muttide arvukusest piirkonnas. Tavaliselt on ühe hektari maa kohta 7 kuni 12 mutti. Kui maa-ala on lähestikku mõne metsistunud alaga või põlluga, siis võib olla mutte rohkem, kuna nad võivad olla läbikäigul.