Õpime oma vaenlast – lutikat tundma

Voodilutikad ehk lutikad (Cimex lectularius ) on olnud inimeste parasiidid aegade algusest peale. Nad on inimestega nii kohanenud,et nende hammustusi ei ole enne märgata,kui lutikas lahkub oma ohvrilt. Kohale meelitab neid inimeste kehade soojus ja süsihappegaas mida me välja hingame. Tavaliselt tulevad voodilutikad välja öösiti,et otsida inimeste verd. Kuigi patogeene on leitud lutikatelt,siis sellegipoolest ei levita nad haigusi.

Siit saab rohkem informatsiooni lutikatõrje kohta.

Millised lutikad on?

Enamik inimesi ei ole kunagi oma elus näinud voodilutikaid. Täiskasvanud lutikad on tiibadeta,5-7 mm pikk ja peenike,et mahtuda pragudesse ja vahedesse ,kus siis päeval peituda. Emased lutikad munevad pragudesse tavaliselt 3 kuni 5 muna päevas. Munad ja hiljuti koorunud nümfid on mõnevõrra läbipaistvad ja kuskil 1-2 mm pikad. Peale toitumist muutuvad nümfid erepunasteks.

Öösiti lutikad otsivad soojasid kehasid,jättes maha oma peidupaigad madratsites,voodivedrudes,voodi raamides,öökappidel,kardinatel,diivanitel,seinavahedel, aknaraamidel,pildiraamidel ja muudes kohtades. Nende peidupaiku on rohkesti ja suurema probleemi korral võib neid leida ka toa kaugemates nurkades. Üldiselt meeldib neile olla inimesele lähedal. 

Peamiselt teadatundud putukas Ameerikas oli vanasti kõige vihatum parasiit. Lutikat vihati isegi rohkem kui prussakaid. Lutikate eksistentsi vähendasid kõvasti 1940te ja 1950e kasutatud mürgid,mis praeguseks on keelatud nende ohtlikuse tõttu inimestele. Tasapisi on nad hakanud tagasi tulema meie ellu ja praeguseks lutikate levik ainult suureneb. Lutikatõrje eksperdid nõustuvad,et lutikad on hetkel maailma kõige raskemini hävitatavad kahjurputukad.

Kas lutikad söövad ainult inimesi?

Voodilutikad söövad peamiselt loomade verd-inimeste ja koduloomade. Mõned liigid aga,nagu näiteks nahkhiire lutikad,toituvad nahkhiirtest ja teistest lindudest,nagu kanad,tuvid jt. Lutikad liiguvad ja otsivad uusi ohvreid kui nende peamine ohver lahkub või jätab maha oma pesa. Kuigi lindude lutikad elavad peamiselt korstendel ja pööningutel ,siis nad võivad hammustada ka inimesi. Sellegipoolest ei ole nende eksisteerimine jätkusuutlik ilma oma valitud peremeeskehata.

Miks on lutikast raske lahtisaada?

Lutikad võivad eluspüsida kuni aasta ilma söömata,aga enamus täiskasvanuid ja nümfe ei pea ilma toitumata arvatavasti üle 6 kuu vastu. Selline võime oodata oma ohvreid muudab nende hävitamise ja leidmise keerukamaks. Kust tulevad lutikad? Võivad nad elutseda perioodiliselt kämpingutes,harvakasutatavates korterites jne. See võimaldab neil ka üleelada transpordi teistesse kohtadesse. Tänapäeval võtavad lutikad tihemini “küüti” kui kunagi varem. Seda nii ühistranspordis,kohvrites, kasutatud mööblis,madratsites,linades,riietes jt. Kortermajades võivad voodilutikad levida ka ühest korterist teise ka ilma inimeste abita. See muudab igasuguse hävitamise palju raskemaks ja kallimaks. Samuti on probleemiks mitteprofessionaalsete mürkide kättesaadavus. Lutikatele ei tehta 100% effektiivseid mürke. Loe siit rohkem lutikate tõrje kohta.

10 nippi kuidas kaitsta ennast lutikate eest ( inglise keeles )

Lutika hammustus – sümptomid ja nähud

Lutikad hammustavad ja toituvad inimese verest. Nad on peamiselt aktiivsed öösel ja võivad hammustada kõiki kehaosi magaval inimesel. Nägu,kael ja käed on peamiselt kohad lutikate hammustusteks. Hammustus iseenesest on valutu ja inimene ei saa arugi. Väikesed lamedad kühmud nahal on peamised näitajad voodilutikate olemasolust. Samuti tekkib sageli punetusi,paistetusi,ning sügelemist.

Kui kõvasti kratsida,siis võivad hammustuskohad saada infektsiooni. Voodilutikate hammustuste puhul on hammustused tihti reas. Spetsialistid nimetavad sellist nähtust : “hommikusöögi,lõunasöögi ja õhtusöögi” märgid. Näitab see nende toitumise harjupärasust. Mõne inimese puhul võivad hammustusi näha olla alles mitme päeva pärast. Pole harvad ka juhud,kus läheb kuni 14 päeva,et näha hammustusnähtusi.Lutikas võib ilma toitumiseta olla aasta,aga on ka juhtumeid,kus lutikas on 3 aastat ilma söömata elus püsinud.

Lutika hammustus võib olla märkamatu või segi aetud kirbu- või sääsehammustustega. Samuti ka erinevad nahaprobleemid võivad segada voodilutikate hammustustele jälilesaamist.Voodilutikatel on süljenäärmed,mis võivad jätta ebameeldiva lõhna ,ning ka tumedaid väljaheiteid linadele ja kohtadele,kus nad peituvad ( pragudes või varjatud kohtades voodi läheduses või mujal tubades )

Teadlased ei ole täiesti kindlad voodilutikate kantud haigustes. Sellegipoolest tasub olla ettevaatlik.

Vaadake siia,kui soovite rohkem informatsiooni kuidas lutikatest vabaneda.