Putukatest võivad hoonetes leida endale sobivaid elupaiku sipelgad. Ehitustarindite kahjustusi põhjustavad nad harva, kuid on igal juhul majas väga tülikad ja ebameeldivad kaasüürilised. Sipelgatest võivad majades esineda:

(Vajuta,et leida rohkem teavet meetodite kohta,kuidas neist vabaneda)

·         mullamurelased
·         vaaraosipelgad
·         hobusipelgad
·         arukuklased.

Hoone tarinditele on ohtlikud ainult hobusipelgad. Üksikud hoones või selle lähemas ümbruses nähtud sipelgad ei tähenda veel seda, et hoones on sipelgapesa. Pidevalt esinev suurem hulk sipelgaid viitab aga juba kindlasti ligiduses asuvale pesale.

Mullamurelane on kõige peamine sipelgas, keda Eestis leidub. Tegemist on pisikese (4-5 mm pikkune) musta sipelgaga. Tavaliselt asub nende pesa hoonest väljas, kas siis rohumätastes, lillepeenardes, plaatide, kivide ja lauamaterjali all või maja sokli ääres. Maapinnal võib nende pesi märgata kui väikesi mullasõmeratest kuhilaid. Hoonetesse tungivad nad harilikult kevadel ja suvel toidu otsimiseks. Kui nende pesa asub aga majatarindites, maja all või selle vahetus läheduses, siis hoiab soojus harilikult talveund magavad murelased talvel üleval. Sellisel juhul on neid ruumides näha ka talvel. Siiski on majatarindites nende pesasid väga harva.

Vaaraosipelgad on Eestisse toodud troopilistest maadest ning seetõttu suudavadki nad elada ainult köetavates hoonetes. Nad on väga väiksesed (täiskasvandu tööline 2-2,5mm ning sigimisvõimeline emane 4-5mm ) oranžikad sipelgad. Vaaraosipelgad ehitustarindeid ei kahjusta. Koduses majapidamises põhjustab kahju rikutud toiduainete näol või ka halvemal juhul läbinäritud riietega. Nad söövad inimeste toitu, eelistades liha, küpsiseid ja muid valke sisaldavaid saadusi ning tekitavad seega üldisi hügieeniprobleeme. Nad võivad ka hammustada ja pista tagakehas asuva pisteaparaadiga, kuid tuntavat valu siiski ei põhjusta, pigem sügelust.Vaaraosipelgad on suureks probleemiks haiglates, kus võivad edasi kanda haigustekitajaid ning kahjustada steriilseid materjale.

Hobusipelgad on kuni 30 mm pikkused sipelgad, kes võivad närida pesa ka maja puittarindisse, nagu näiteks seinataladesse või põrandasse, lagede vahele ning muudesse varjatud kohtadesse. Pesa suurus piirdub tavaliselt paari meetriga talast. Kuid uuristatud pesa käigud on väga ohtlikud, kui need asuvad hoone vastupidavuse seisukohast olulistes kohtades. Siseruumidesse satub hobusipelgasd enamasti juhuslikult. Kahjustusi võib tekkida metsa läheduses asuvates hoonetes. Hobusipelgate koloonia tekitab kuiva sahisevat häält, mis sarnaneb tsellofaani krabinaga. Hääl muutub tugevamaks, kui kolooniat häirida, näiteks vastu seina koputamisega. Hobusipelgatel on tavaliselt üks peapesa, mis asub üldjuhul hoone ligidal asuvad elavas või surnud puutüves, puuriidas, kännus. Kui kolooniad kasvavad, siis asutavad sipelgad ühe või mitu satelliitpesa. Hoonetes asuvadki tavaliselt satelliitpesad. Hobusipelgad ei toitu puidust, vaid uurstavad sellesse oma pesa. Kui hoones on hobusipelgaid näha ka talvel, viitab see kindlasti hoones asuvale pesale.

Arukuklased, kes on Eestis kaitsealune liik, võivad samuti rajada pesa aeda, pööningule, puukuuri või maja vundamenti. Pruuni värvusega töösipelgas on harilikult 8-10 mm pikkune. Arukuklased elavad keskmise suurusega pesakuhilates, mille nad ehitavad rohukõrtest, okstest, raagudest, vaigutükkidest jms. materjalist. Toituvad sipelgad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast nektarist ja taimemahlast. Osa sipelgaid sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Sipelgad elavad pesades. Sipelgad liiguvad peapesa ja satelliitpesade ning toitumisalade vahel kindlaid radu pidi. Sipelgad võivad liikuda toiduotsingul pesast küllaltki kaugele, hobusipelgad näiteks kuni 100 m kaugusele.